Aeg on suhteline vahend

IMG_2651 (1)“Aeg ei ole reaalsuse absoluut, vaid meie teadvuse üks vahend.” – Robert Lanza

Kui minu käest küsitakse, kas seina peal tiksuv kell ja aeg on üks ja see sama asi, siis minu vastus oleks loomulikult – Ei ole. Kell on lihtsalt vahend, millega me kollektiivselt tõlgime aja kulgemise kiirust. Aja kui ka ruumi kontseptsioonid on jäänud siiamaani väga paljudele inimestele arusaamatuteks terminiteks, sest meie teadvel meel ei suuda tõlkida nende vahendite tegelikkust ja tõelist töö ülesannet. Siinkohal püüangi ma lahti seletada seda, kuidas mina kui ka mõned minu mõttekaaslased oleme aru saanud aja kulgemise mehaanikast.

On inimesi kes väidavad, et aeg on illusioon või, et aega pole olemas. Teised jällegi vaidlevad vastu andes mõista, et aeg on vägagi reaalne, millest me kõik sõltume ja millest me ei saa üle ega ümber. Mõned väidavad, et pole olemas minevikku ega tulevikku on ainult olevik, teised aga kehitavad õlgu, kolmandad naeravad, keerateks teema huumoriks ja neljandad diskuteerivad teaduslikel ja ratsionaalsetel alustel vastu. Kokkuvõttes on kõigil õigus ja tõde kipub tihtipeale jääma sinna kahevahele. Mitte ainult aeg ei ole illusioon, vaid kogu Allika sisene manifestatsioon, kuid minu kui kehastunu jaoks on aeg vägagi reaalne, sest ta on vahend, mida ma saan kogemuste hankimiseks kasutada. Täpselt samal töö põhimõttel töötab kolmemõõtmeline ruum, mille sees me liigume. Kõige suurem lahkheli tekib aga aja lineaarsuse juures, sest paljud inimesed ei ole suutelised aktsepteerima seda, et aja kulgemise kiirust saame oma teadvusega mõjutada. Aeg ja ruum ei ole midagi välispidist ja nad ei ole iseendast teadvel olevad ja iseenesest toimivad füüsikalised suurused ilma, et keegi manifestatsioonis ei vaatleks. Aeg ja ruum on hologrammi loomiseks vajalikud vahendid, et tekitada liikumine ja reaalsuse sisene kogemus. Aeg ja ruum tekivad, siis kui vaatleja siseneb manifestatsiooni. Igas reaalsuses on omad reeglid, kui kiiresti vaatlejad aega tajuvad. Erinevates dimensioonides on aeg erinev. Mida hõredam ja kõrgsageduslikum on keskkond, seda aeglasem on aeg, mida tihedam ja madalsageduslikum on reaalsus, seda kiiremini liigub aeg.

Aeg on alati väga suhteline ning me kõik tajume seda erinevalt. Mõne inimese jaoks päevad, nädalad ja aastad lendavad, teise jaoks kulgeb kõik rahulikult ja sujuvalt. Me kõik mäletame vähemal või rohkem määral oma lapsepõlve tegemisi. Kas me nendel aegadel mõtlesime ajale ja selle liikumise kiirusele? Lastel on alati aega ülearu, sest nad võtavad informatsiooni vastu väga laia pinna pealt. Täiskasvanutel kisub aeg alati kiireks ja kitsaks, sest oma mõttemustrite ja meeltega loome oma ellu tunneliefekti. Me tihtipeale kihutame kiirrongiga mööda tunneleid ringi aastaid, suutmata korra mõnes peatuses peatuda ja maha astuda. Seda nimetatakse ka “oravrattas” fenomeniks, kus inimesel puudub suurem kontroll oma elu üle ja teadlikkus määratleda oma enda aega. Sellises tsükklis liikumine osutub varem või hiljem tervist kahjustavaks ja meie rakud vananevad topeltkiirusel. Mõned inimesed jällegi leiavad endas selle rahu ja suudavad kontrollida aja kulgemise kiirust, vastavalt oma mõttemustritele ja teadlikkusele. Aeg liigub aeglasemalt tänu sellele, et inimese meeled on pingevabamad ja see annab võimaluse ümberringi olevale informatsioonile rohkem pihta saada, mis annab meile aega juurde. Oluline ei ole niivõrd aeg maha võtta, vaid proovida aeg juurde teha. Aega hakkab juurde tekkima eelkõige siis kui me naudime oma elu ja tegemisi. Me naudime oma tööd, me naudime oma pereelu, me naudime trennis või koolis käimist. Sellest hetkest kui me teeme midagi vastutahtmist, kohustusest, raha pärast ja üleliia rutiinset, hakkab meie mõistus särisema ja sirisema, mis tekitab ajadefitsiidi ehk tunneliefekti. See kõik käib aastate jooksul väga sujuvalt, seega enamus inimesi pole teadlikud, et nad “oravrattas” tegutsevad.

Minevik ja tulevik on oleviku erinevad vormid. Meie teadvus liigub läbi meie meelte luues kogemusliku jada jättes mulje, et eile oli ära ja homme on tulemas. Tegelikult toimub eile ja homme üheaegselt. Kui me tajuks seda korraga, siis puuduks kogemuste saamine, mis tähendaks ka seda, et söögi tegemine, söömine ja selle väljutamine toimuksid kõik üheaegselt. Meie üliteadvus ehk kõrgemate minade aspektid saavad kõige parema ülevaate meie tegemistest ja mis moodi me kogeme erinevaid vanuseid üheagselt. Kõige parema elulise näite sellest saab tuua lennuki peal olles. Kõrgel Tallinna kohal lennates näeme üheagselt Keilas olevat autot ja Tallinnas liiklevat autot, kuid nende omavaheline kaugus ajas on umbes 30 minutit. Tõustes kõrgemale Maakera kohale näeme üheaegselt Eestit ja Ameerikat, kuigi ühelpool on öö, teisel pool on päev. Mis Eestis on olevik on Ameerikas alles tulevik ja mis Eestis on minevik on Ameerikas olevik. 24 tundi ööpäevas on ka kokkuleppeline suurus, mis on väga suhteline erinevatel inimestel. Mõned elvad elu kus aja taju oleks nagu 12 tundi ööpäevas, mõned elavad nagu oleks ööpeävas 48 tundi.

Inimised kipuvad tihti jääma ajapuudusesse ja tekib tunne, et tunnid mööduvad ilma, et jõuaks päeva peale midagi ära teha. On allikaid mis väidavad, et kunagi oli aeg palju aeglasem ja seda erinevust on inimesed täiesti füüsiliselt tundnud. Kui mõelda selle peale, et umbes 50 aastat tagasi ei olnud kellegil mobiiltelefone ega interneti ja enamus inimestel puudusid sõiduvahendid. Kui nüüd rääkida selle põlvkonna inimestega ja küsida nende päevaste toimetamiste kohta, mida kõike jõuti ära teha suhteliselt lühikese ajaga, siis kõlab see üsna uskumatuna. Inimestel olid talud, loomad, lapsed. Liiguti jalgsi pikki vahemaid kas kooli või sõpradele külla. Süüa tehti otsast lõpuni ise, ehitati otsast lõpuni ise, koristati ja hooldati. Inimesed tegid lõunauinakuid. Piltlikult öeldes tänapäeval, et mitte nälga jääda ja et elu sinust üle ei jookseks on hea, kui enne südaööd jõuab üldse magama minna, rääkimata lõunauinakutest. Võimalusi ja vahendeid, et aega rohkem juurde tekitada ja elu mugavamaks muuta, on loodud enam kui küll, kuid elutempo aina kiireneb ja kiireneb. Kuidas meie meeled tajuvad nii erinevalt aega võrreldes 50-100 aastat tagasi?

Selle lahti seletamiseks tuleb võtta appi jällegi multi-dimensionaalne füüsika ja bioloogia,
sest inimese tegelik anatoomia ongi multi-dimensionaalne. Planeet Maad ümbritsevad elektrilised ja magnetilised energiapöörised. Seda energiapöörist nimetatakse MerKaBa-ks. MerKaBa on see, mis ümbritseb igat manifesteerunud teadvusosakest – on ta siis aatom, molekul, rakk, inimene, loom, planeet, päike, galaktika või universum. Ta on alati nii mikro- kui ka makrokosmoses. MerKaBa-l on alati 2 pöörist, ülemine elektriline ja alumine magentiline. MerKaBa kiirus loob aja kiiruse. Mida kiirem on MerKaBa pöörised seda aeglasem on aeg, mida aeglasemad pöörised, seda kiirem on aeg. Aeglaste pöörlesmite pealt surutakse aeg rohkem kokku. Meie planeedil on üks suur viga olnud juba ligi 25 000 aastat. Nimelt planeet Maa alumine magnetiline pööris on üle magnetiseeritud, mis loob reaalsuskeskkonna ületihenemise ja aja kiirenimise, sest informatsioonile saab teadvel olem antud keskkonnas vähem pihta. Aega on viimase 100 aasta jooksul väga palju veel kiirendatud teatud kosmiliste protsesside poolt, mis tekitabki tunde, et aeg vuhiseb meist ebaloomulikult kujul mööda. See on tingitud sellest, et meie alumised MerKaBa-d on üle magnetiseeritud ja me võngume raku tasandil liiga tihedalt.

Selleks, et teadlikult aega juurde toota tuleb meil tõsta enda energeetilist sagedust, et muuta oma bioväli rohkem elektrilisemaks ja vähendada magnetilisust. Selle jaoks on olemas MerKaBa pööritamise tehnikad ja lootosõie hingamistehnikad. Ma isiklikult kontrollin oma MerKaBa-de kiirust igapäevaselt. Kusjuures aega saab juurde võita ka ühe lihtsa hingamistehnikaga. Hingake rahulikult sisse ja välja nii, et väljahingamine on ajaliselt kolm korda pikem kui sissehingamine. See on ka põhjus miks loomulikul moel meie ülemine elektriline MerKaBa pööris pöörleb kolm korda kiiremini kui alumine magnetiline pööris. Paraku paljudel inimestel pöörlevad alumised magnetilised pöörised 2 korda kiiremini ja ülemised elektrilised pöörised 2 korda aeglasemalt kui nad peaksid ja see mõjutab ka meie reaalsuses liikuvat aega.

Lihtsad näited elust: Me mäletame neid aegu, kus tuli koolis teha kontrolltöid. Ma ei tea kuidas teiega, aga mina vaevlesin päris tihti aja puuduses. Eriti siis, kui töö vajas tõsist ajude ragistamist näiteks füüsikas. Põhjus miks 45 minutit kadus silmapilkselt on seotud keskendumisega. Suunates fookuse pinksalt ühele tegevusele surume aja kokku, tekitades tunneliefekti, kus ümberringi liikuv informatsioon kihutab meist mööda suutmata seda hoomata. Ma tean täna seda, et kogu informatsioon ruumis kas silmaga nähtav või nähtamatu sisaldab aega ja kui me viime oma meele kitsa inforiba peale, siis aeg kiireneb oluliselt. Miks 45 minutit oma mõtetes olles või mediteerides liigub aeg väga palju aeglasemalt? Meie meeled ja tajud, kus vasak ajupoolkera on maha rahunenud, tõlgivad palju rohkem informatsiooni nii nähtavast kui ka nähtamatust maailmast. Automaatselt tekib aega rohkem juurde.

Järgmine näide sellest, kus me surume aja kokku on seotud kiirustamisega.
Mis on esimene asi, mida inimesed teevad, kui neil on kiire? Alateadlikult juba hakatakse kiirustama ja selle käsu annab loomulikult ratsionaalselt mõtlev vasak ajupoolkera, kellele ei meeldi hilineda, sest kõik peab olema alati kontrolli all. Kiirustades me aga surume informatsiooni kokku ja paneme aja veel kiiremini tööle, vaadeldes närviliselt kuidas kell tiksub. Me suuname automaatselt oma fookuse mitte hilinemise peale, mis tegelikult loob hilinemist. Kui meil on kiire, tuleks võtta vastupidi aeg maha, rahustada oma meel, hingata rahulikult sisse ja välja ning püüda tajuda rohkem informatsiooni. Aitab see, kui viime keskendumise sellest kohast eemale, kuhu me tegelikult peame jõudma. Tuleb olla teadmisega, et ma jõuan ühel või teisel viisil. See ei pruugi alati õnnestuda, aga see aitab alati aja kiirenemist maha võtta.

Vahest on aga vastupidi vaja aega vähemaks võtta ehk kiirendada. Kui soovite, et tunnid mööduks kiiremini, siis võtke mõni konkreetne teema, ülesanne või mäng millele panete kogu oma fookuse ja tählepanu. Pahatihti juhtubki see, et kui me ei soovi aega kiirendada, see kiireneb ja kui me soovime aega kiirendada, siis aeg hakkab hoopis venima. Selleks, et mitte lasta ajal venida, lõpetage unistamine ja lakke vahtime, sest unistamisega olete te suurema pinna pealt online’s ehk meel tõlgib rohkem aega. Kui soovite aega juurde võita, siis unistage rohkem. Kui tahate päevase tööga kiiremini õhtale saada, siis püüdke olla alati maksimaaltselt fookuses oma tegemistes, sellest hetkest alates kui meel hakkab ringi uitama, aeglustub aja kiirus. Kui tunnete, et tahate kauem kuskil viibida, et aeg ei läheks nii ruttu mööda, siis keerake fokuseerumine ja keskendumine nii maha kui saate. Täpselt sama teema on siis kui kiirustate kuhugi ja peate kokkulepitud ajaks kuhugi jõudma. Selleks, et võita aega võtke fookus sinna jõudmisest täielikult ära ning laske meelel vabalt ringi liikuda, kas siis bussiga sõites, jalutades või autos istudes.

Ma tean, et see toimib, kuid ma pean tunnistama, et praktiline pool annab endalgi veel soovida. Me kõik õpime ja areneme, kuid vahest elutempo sees olles ununevad need aja manipuleerimise pisikesed saladused. Me kõik oleme võimelised oma meelte, tajude ja mõtetega mõjutama aja kulgemise kiirust. Ma ei pea seda teooriat uskuma, ma lihtsalt tean seda, et see toimib ja ma tean ka seda, et see ei ole lihtsalt teooria. Võtkem need teadmised ja pangem oma oskused proovile ning võite kindlasti jagada minuga kui ka oma lähedastega saavutatud tulemusi.

Aeg eksisteerib ainult siis kui me mõtleme tulevikule või minevikule, kuid olevikus olles, seda justkui nagu polekski. Aeg on meile kõigile vajalik vahend kogemuste hankimiseks, et meil oleks toetuspunktid, mille pealt kogeda elu kulgemist. Aeg ei ole absoluutne füüsikaline suurus, sest ta on samamoodi vahend nagu iga teine tööriist, millel on erinevad kasutamise võimalused. Hakakem teadlikult aja liigutajateks!

“Minevik ja tulevik on selleks, et meil oleks olevikus millestki rääkida.” – Andero Pebre


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s